Hiljuti osalesin ühel huvitaval koolitusel, kus norra psühhiaatrid rääkisid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi koostööst, selle häiretest trauma korral ja kuidas tasakaalustada häirunud süsteemide koostööd. See pealtnäha keeruline teema sai praktikumis uskumatult lihtsa lahenduse ja pani mind tõsiselt mõtlema selle üle, kui oluline on oskus näha ja kogeda positiivset enda ümber siin ja praegu.
Eesti inimene on ikka harjunud hädaldama selle pärast, mis on valesti, muretsema selle pärast, mis võib minna valesti ja korrutama seda, mis juba kunagi läks valesti. Kui seda on aastakümneid tehtud, siis ongi keeruline ühekorraga kõik see lõpetada ja asuda teistmoodi mõtlema ja teistsuguseid asju märkama. See on tegelikult vaid oskus ja seda saab harjutamise ja praktiseerimise kaudu endasse juurutada ja kinnistada- kasvatada justkui sportlane kasvatab musklit.
Eesti inimene on ikka harjunud hädaldama selle pärast, mis on valesti, muretsema selle pärast, mis võib minna valesti ja korrutama seda, mis juba kunagi läks valesti. Kui seda on aastakümneid tehtud, siis ongi keeruline ühekorraga kõik see lõpetada ja asuda teistmoodi mõtlema ja teistsuguseid asju märkama. See on tegelikult vaid oskus ja seda saab harjutamise ja praktiseerimise kaudu endasse juurutada ja kinnistada- kasvatada justkui sportlane kasvatab musklit.
See on imelihtne- põhiline on märgata enda ümber seda, mis on hästi, mis on ilus, mis tekitab head tunnet. Märgata seda, keskenduda sellele ja tunnetada seda kohe siin ja praegu. Siin ja praegu on kindlasti Sinu keha- nagu ütleb kehapsühhoterapeut Alexander Lowen- kõik muu on küsitav. Kui sul on rohkem aega, siis proovi tunnetada, kuidas su keha reageerib siis, kui lubad endal märgata positiivseid asju enda ümber. Kui on kiire, siis lihtsalt pane tähele – liiguta oma fookust justkui valgusvihku ühelt healt asjalt teisele. Loo endale veel mõni nn. potentsiaal- anna mõnele oma väga positiivse tundega seotud mälestusele kindel vorm või pilt oma kujutluses. See olgu selline, millele mõeldes tekib kohe hea tunne. Kui mitte midagi siin ja praegu head ei ole, siis on see pilt sinu turvasadam, mis aitab sinu positiivsust hoida. Tee seda alati, kui tunned ebameeldivat ärritust, mis takistab tegutsemist või segab keskendumist. Kuna su kontidesse on sisse imbunud oskus muretseda ja märgata negatiivset, siis sellise ümberfokuseerimise tulemus aitab sinul, su tunnetel ja kehal lihtsalt rahuneda ja tasakaalustuda. Ära karda, et sa võid muutuda mingiks ullikeseks või lillelapseks, kes enam tegelikkust ei taju! See aitab sul lihtsalt rahuneda ja tervendada vanu negatiivseid mälestusi, nii et sa saaksid oma elus tekkivaid väljakutseid rahulikult vaadelda ja olla nendega tegelemisel rohkem tasakaalus.
Tegelikult on inimestel tohutu defitsiit positiivse toetuse ja kiituse järgi. Selle otsinguil käiakse läbi pikki teid võõrastesse maadesse. Seda oodatakse oma vanematelt, lähedastelt ja partnerilt. Sageli jäädaksegi ootama... Millegipärast on levinud arvamus, et kiitmine ja tunnustamine ei ole hea ja et seda peaks kasutama võimalikult väikestes doosides. Arvatakse, et on vaja inimesele rõhutada seda kõike, mis temas tundub imelik, valesti või puudu- ise siiralt arvates, et niiviisi saab inimest aidata. EI!- no, kuidas aitab inimest, kes ennast väsinuna tunneb, kolleegi remark : „Oi, küll sina näed täna halb välja!“. Vaevalt, et see teda kuidagi paremini tundma paneb. Kui aga jätta see teadmine endale ja siis viia oma fookus millelegi positiivsele, mis on ka kindlasti olemas, mida aga inimene ise ei pruugi märgatagi, siis on tulemus hoopis teine. See väsinud inimene saab juurde nii palju energiat ja jõudu Sinu positiivsest märkusest, et ta hakkab rohkem särama ja tunneb end paremini. Ja kui ta tahab, siis ta jagab sinuga ise oma muret, mis teda väsinuna tundma on pannud.
See ei ole mingi „pugemismeetod“, vaid lihtne võimalus oma kalleid inimesi positiivselt toetada nii et kõigil on sellest rohkem rõõmu! Katsetage - täna on päikseline reede, nädala kauneim päev! Andke endale ja teistele enda ümber võimalus olla rõõmus!
Tegelikult on inimestel tohutu defitsiit positiivse toetuse ja kiituse järgi. Selle otsinguil käiakse läbi pikki teid võõrastesse maadesse. Seda oodatakse oma vanematelt, lähedastelt ja partnerilt. Sageli jäädaksegi ootama... Millegipärast on levinud arvamus, et kiitmine ja tunnustamine ei ole hea ja et seda peaks kasutama võimalikult väikestes doosides. Arvatakse, et on vaja inimesele rõhutada seda kõike, mis temas tundub imelik, valesti või puudu- ise siiralt arvates, et niiviisi saab inimest aidata. EI!- no, kuidas aitab inimest, kes ennast väsinuna tunneb, kolleegi remark : „Oi, küll sina näed täna halb välja!“. Vaevalt, et see teda kuidagi paremini tundma paneb. Kui aga jätta see teadmine endale ja siis viia oma fookus millelegi positiivsele, mis on ka kindlasti olemas, mida aga inimene ise ei pruugi märgatagi, siis on tulemus hoopis teine. See väsinud inimene saab juurde nii palju energiat ja jõudu Sinu positiivsest märkusest, et ta hakkab rohkem särama ja tunneb end paremini. Ja kui ta tahab, siis ta jagab sinuga ise oma muret, mis teda väsinuna tundma on pannud.
See ei ole mingi „pugemismeetod“, vaid lihtne võimalus oma kalleid inimesi positiivselt toetada nii et kõigil on sellest rohkem rõõmu! Katsetage - täna on päikseline reede, nädala kauneim päev! Andke endale ja teistele enda ümber võimalus olla rõõmus!
RSS Feed
