
Seksuaalkäitumisuuringud (McIntyre and colleagues, 2014) näitavad, et suurema seksuaalvajadusega inimesed võivad tõepoolest olla mitte nii truud, kuid seda vaid juhul, kui on vähenenud võime kontrollida oma tegevust ja käitumist. Teadlased on siinkohal uurinud eneskontrolli rolli seksuaalsuse võtmes.
Enesekontrolli all mõeldakse võimet reguleerida oma selliseid sisemisi impulsse, näiteks nagu igatsus ja ihad. Kui inimene ei suuda oma soove ja ihasid ohjeldada, siis läheb ta palju kergemini kaasa ahvatlustega ning käivitub ka lihtsamalt sektuaalne automaatkäitumine väljaspool oma paarisuhet.
Kas siis kontrollifriik on hea truu kaaslane?
Kahjuks siiski mitte.
Paradoksaalne on see, et ennast palju kontrollivad inimesed võivad väga lihtsalt ära väsida sellest keerukast ja energiamahukast tegevusest. Inimene, kes pidevalt kontrollib oma sõnu ja tegusid, oma kehakaalu ja välimust, lihtsalt väsib sellest ära ja tema kontrollisüsteem uinub…
Ei saa siis ka selle peale kindel olla- sest iial ju ei tea, millal ja millele see süsteem vastu peab.
Niisiis ei tähenda vaid kõrge libiido veel ebatruud kaaslast ja ei ole kontrollifriik truu. Pigem mängivad siin rolli teised isiksuseomadused ja sisemised protsessid.
Kokkuvõttes jõutakse ikka selleni, et põhiline põhjus petmiseks, on rahulolematus olemasoleva suhtega (Whishman, Gordon, and Chatev, 2007).
No tore, et neid asju ikka teaduslikult uuritakse, sest meie teaduspõhises keskkonnas aitab see nii mõnegi inimese äkki õigemale rajale. Samas on nende uurimuste tulemused justkui “siililegi selged”.
Nii et ära uuri kallima seksuaalsust või kontrollivõimet, vaid uuri oma osa teie suhtes ja seda, kas sina saad äkki ise midagi ära teha, et teie suhe parem oleks: et seal oleks rohkem avatust ja lähedust, sest enamik petjaid otsib just seda, mitte seksi.
Viited
McIntyre, J. C., Barlow, F. K., and Hayward, L. E. (2015). Stronger sexual desires only predict bold romantic intentions and reported infidelity when self‐control is low. Australian Journal of Psychology, 67, 178-186.
Whisman, M. A., Gordon, K. C., and Chatav, Y. (2007). Predicting sexual infidelity in a population-based sample of married individuals. Journal of Family Psychology, 21, 320-324.
Enesekontrolli all mõeldakse võimet reguleerida oma selliseid sisemisi impulsse, näiteks nagu igatsus ja ihad. Kui inimene ei suuda oma soove ja ihasid ohjeldada, siis läheb ta palju kergemini kaasa ahvatlustega ning käivitub ka lihtsamalt sektuaalne automaatkäitumine väljaspool oma paarisuhet.
Kas siis kontrollifriik on hea truu kaaslane?
Kahjuks siiski mitte.
Paradoksaalne on see, et ennast palju kontrollivad inimesed võivad väga lihtsalt ära väsida sellest keerukast ja energiamahukast tegevusest. Inimene, kes pidevalt kontrollib oma sõnu ja tegusid, oma kehakaalu ja välimust, lihtsalt väsib sellest ära ja tema kontrollisüsteem uinub…
Ei saa siis ka selle peale kindel olla- sest iial ju ei tea, millal ja millele see süsteem vastu peab.
Niisiis ei tähenda vaid kõrge libiido veel ebatruud kaaslast ja ei ole kontrollifriik truu. Pigem mängivad siin rolli teised isiksuseomadused ja sisemised protsessid.
Kokkuvõttes jõutakse ikka selleni, et põhiline põhjus petmiseks, on rahulolematus olemasoleva suhtega (Whishman, Gordon, and Chatev, 2007).
No tore, et neid asju ikka teaduslikult uuritakse, sest meie teaduspõhises keskkonnas aitab see nii mõnegi inimese äkki õigemale rajale. Samas on nende uurimuste tulemused justkui “siililegi selged”.
Nii et ära uuri kallima seksuaalsust või kontrollivõimet, vaid uuri oma osa teie suhtes ja seda, kas sina saad äkki ise midagi ära teha, et teie suhe parem oleks: et seal oleks rohkem avatust ja lähedust, sest enamik petjaid otsib just seda, mitte seksi.
Viited
McIntyre, J. C., Barlow, F. K., and Hayward, L. E. (2015). Stronger sexual desires only predict bold romantic intentions and reported infidelity when self‐control is low. Australian Journal of Psychology, 67, 178-186.
Whisman, M. A., Gordon, K. C., and Chatav, Y. (2007). Predicting sexual infidelity in a population-based sample of married individuals. Journal of Family Psychology, 21, 320-324.