LifeDesign - Blog

Kas suurema seksuaalvajadusega inimesed petavad rohkem ja missugune omadus aitab olla truu?

9/9/2016

Seksuaalkäitumisuuringud (McIntyre and colleagues, 2014) näitavad, et suurema seksuaalvajadusega inimesed võivad tõepoolest olla mitte nii truud, kuid seda vaid juhul, kui on vähenenud võime kontrollida oma tegevust ja käitumist. Teadlased on siinkohal uurinud eneskontrolli rolli seksuaalsuse võtmes.

Enesekontrolli all mõeldakse võimet reguleerida oma selliseid sisemisi impulsse, näiteks nagu igatsus ja ihad. Kui inimene ei suuda oma soove ja ihasid ohjeldada, siis läheb ta palju kergemini kaasa ahvatlustega ning käivitub ka lihtsamalt sektuaalne automaatkäitumine väljaspool oma paarisuhet.

Kas siis kontrollifriik on hea truu kaaslane?
Kahjuks siiski mitte.
Paradoksaalne on see, et ennast palju kontrollivad inimesed võivad väga lihtsalt ära väsida sellest keerukast ja energiamahukast tegevusest. Inimene, kes pidevalt kontrollib oma sõnu ja tegusid, oma kehakaalu ja välimust, lihtsalt väsib sellest ära ja tema kontrollisüsteem uinub…
Ei saa siis ka selle peale kindel olla- sest iial ju ei tea, millal ja millele see süsteem vastu peab.

Niisiis ei tähenda vaid kõrge libiido veel ebatruud kaaslast ja ei ole kontrollifriik truu. Pigem mängivad siin rolli teised isiksuseomadused ja sisemised protsessid.
Kokkuvõttes jõutakse ikka selleni, et põhiline põhjus petmiseks, on rahulolematus olemasoleva suhtega (Whishman, Gordon, and Chatev, 2007).

No tore, et neid asju ikka teaduslikult uuritakse, sest meie teaduspõhises keskkonnas aitab see nii mõnegi inimese äkki õigemale rajale. Samas on nende uurimuste tulemused justkui “siililegi selged”.

Nii et ära uuri kallima seksuaalsust või kontrollivõimet, vaid uuri oma osa teie suhtes ja seda, kas sina saad äkki ise midagi ära teha, et teie suhe parem oleks: et seal oleks rohkem avatust ja lähedust, sest enamik petjaid otsib just seda, mitte seksi.

Viited
McIntyre, J. C., Barlow, F. K., and Hayward, L. E. (2015). Stronger sexual desires only predict bold romantic intentions and reported infidelity when self‐control is low. Australian Journal of Psychology, 67, 178-186.
Whisman, M. A., Gordon, K. C., and Chatav, Y. (2007). Predicting sexual infidelity in a population-based sample of married individuals. Journal of Family Psychology, 21, 320-324.

Mul pole aega - mida see tähendab?

3/3/2016

Nii tavaline on öelda: "mul ei ole aega või ma ei jõua". See justkui oleks mingi universaalne vabandus. Jah, teinekord võibki nii olla, kuid kui palju on tegelikult tõtt selles kolmes sõnas: "mul pole aega"???
Kui sul poleks aega, siis sa ei eksisteerikski! Kui sa eksisteerid, siis sul on aeg ja sul tuleb teha valikuid, mida ja kuidas selle ajaga peale hakata. Kõik on valikute küsimus! Mida sina valid teha oma ajaga!?
Mis on sulle tähtis?
Lihtne nipp, et seda uurida: proovi asendada "mul ei ole aega" selliste fraasidega nagu "see ei ole minu jaoks tähtis või ma ei soovi seda teha, ma ei taha seda teha" ja vaata kuidas su lause siis kõlab.
Näiteks, selle asemel, et öelda, mul ei ole aega arsti juurde minna proovi öelda: "tervis ei ole minu jaoks tähtis ja ma ei lähe arsti juurde". Selle asemel, et öelda, et mul ei ole aega oma lapsega mängida, ütle, et lapsega mängimine ei ole minu jaoks tähtis. Või siis, selle asemel, et öelda, et mul ei ole aega kokku saada oma eksiga, et arutada lastekasvatuse üle, ütle et ma ei soovi temaga kokkusaada, sest see on mulle ebamugav.
Nii saad aru, mis tegelikult sinuga ja sinu elus toimub.
Kui sa leiad, et lapsega mängimine ja tervis on sulle tähtsad ja sa ei saa neid lauseid omaks võtta, siis tõenäoliselt tuleb sul oma prioriteetide järjekord üle vaadata ja leida võimalused nende asjadega tegelmiseks. Kui sa lükkad ebameeldivaid asju edasi, öeldes, et sul ei ole aega, siis sa lihtsilt väldid probleeme. Probleemi vältimine aga ei likvideeri seda, vaid teeb asja hoopis hullemaks.
Selleks, et olla rahulik ja harmoonias, on hea ennast mõista ja mitte luisata iseendale ja teistele. Kui mõistad, siis saad juba midagi edasi ka ettevõtta.
Mõnusat ajarohket olemist!

Mõnus külluse meditatsioon.

19/9/2014

Jee- mina, kes ma olen ülikapriisne meditatsioonide suhtes, leidsin ühe meditatsiooni, milles iga sõna on kulda väärt! See on küll ingliskeelne ja kestab ühtekokku 30 minutit, aga ma olen päris kindel, et tasub aeg- ajalt kuulamist. Annab positiivse laengu puudutades kõike olulist õnneliku elu loomisel. Tegemist on külluse meditatsiooniga, mis puudutab külluslikkust kõigis põhilistes eluvaldkondades alates tervisest ja lõpetades finantsidega.

Link meditatsioonile on siin: Abundance Meditation for Love and Wealth.

Mida suurem lahtipakkimata lapsepõlve pagas, seda kopsakam täiskasvanu koorem.

28/7/2014

Kui Sa oled korragi rännanud ajas tagasi oma lapsepõlve ja taaskogenud mõnda ammust valusat sündmust, ülekohut või üksindustunnet, siis hakkad sa teisiti nägema nii ennast kui oma lapsi.

Lapsed on äärmiselt painutatavad ja voolitavad. Nii saab täiskasvanu õpetada ja laps õppida. Lastel on väga raske üksi ellu jääda - nad on meist, täiskasvanutest täielikus sõltuvuses. Ilma täiskasvanuliku hoolitsuseta nad hukkuksid. Kartusest saada nn. "karjast" välja heidetud, teevad nad kõik võimaliku, et oma "karja" kuuluda. Selleks, et seda oleks lihtsam teha on nende käsutuses erinevad kaitsemehhanismid. Nad õpivad ruttu selgeks vaikimise, valetamise, varjamise ja eitamise. Nende jaoks on see keskkond, kuhu nad sünnivad ainus - see on nende reaalsus. Nad ei tea, et eksisteerib ka teistsugune perekond. Kui isa joob ja peksab, siis arvab laps, et see on ka normaalne. Ta kasvab suureks teadmisega, et tegelikult midagi hullu ju ei olnudki – riie oli seljas ja toit oli olemas. Laps blokeerib enda igatsuse läheduse, armastuse ja tasakaalu järele ja peab normaalseks ka seda kasvukeskkonda. See teadmine aitab tal ellu jääda – see on psühholoogiline kaitse.

Miks armastada iseenda kanavarbaid ja lapsi nüüd ja kohe.

22/6/2014

Vihm sundis tuppa ja koristama. Võtsin ette sahtlid. Need, kuhu koguneb asju. Igal asjal on oma lugu. Muude asjade hulgas leidsin kotitäie fotosid. Selliseid klõpsitud pilte, mis albumisse panemist polnud ära teeninud, aga kuna ilmutada tuli terve fotolint, siis olid need eksemplarid ilusti kilekotis alles.

Aga just need pildid, kus naeratus pole perfektne ja juuksed sassis, on kuidagi eriti armsad.
Vaatasin neid pilte, kus mu lapsed olid väikesed, imestusega... Kui ilusad ja armsad lapsed! Kui kena kodu! Kui ilus emme! Kui nooruslikud vanavanemad! Kui palju armastust!
Vaatasin neid pilte ja mõtlesin, et ohh, kui õnnelik ma ikka pidin siis olema. Aga, kas ma olin????

Fookus positiivsele - lihtne rõõmu ja tervenemise allikas!

23/5/2014

Hiljuti osalesin ühel huvitaval koolitusel, kus norra psühhiaatrid rääkisid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi koostööst, selle häiretest trauma korral ja kuidas tasakaalustada häirunud süsteemide koostööd. See pealtnäha keeruline teema sai praktikumis uskumatult lihtsa lahenduse ja pani mind tõsiselt mõtlema selle üle, kui oluline on oskus näha ja kogeda positiivset enda ümber siin ja praegu.

Eesti inimene on ikka harjunud hädaldama selle pärast, mis on valesti, muretsema selle pärast, mis võib minna valesti ja korrutama seda, mis juba kunagi läks valesti. Kui seda on aastakümneid tehtud, siis ongi keeruline ühekorraga kõik see lõpetada ja asuda teistmoodi mõtlema ja teistsuguseid asju märkama. See on tegelikult vaid oskus ja seda saab harjutamise ja praktiseerimise kaudu endasse juurutada ja kinnistada- kasvatada justkui sportlane kasvatab musklit.

Kui õpetaja ütleb, et ma olen loll...

4/11/2013

Terapeudina tuleb mul pidevalt tõdeda, et enamuse probleemide tuum on inimese madal enesehinnang ja vähene väärtustamine. See ei lase teha sobilikke valikuid, mis on juhitud inimese tegelikest soovidest ja vajadustest. Elatakse teiste jaoks ja järgi ning luuakse
kogu selle kupatuse paremaks haldamiseks keerulised kaitse- ja ellujäämismehhanismid.

Olen mõelnud, et võibolla see on meie praeguse keskealise elanikkonna teema. Sest nemad kasvasid koolides ja kodudes, kus tulemusi saavutati pigem piitsa, kui präänikuga. Põhilisteks kasvatusmeetoditeks oli hirmutamine, karistamine, ähvardamine, häbistamine ja isoleerimine. Tavaline oli sildistamine ja inimese samastamine tema kõige nõrgemate omadustega. Parimad päevad olid need, kui karistust õnnestus vältida ja mõne eriti väljapaistva saavutuse eest „tubli“ välja teenida.

Mis on inimese sees? Miks tädi on kuri ja kust tulevad mõtted.

3/11/2013

Inimene on justkui anum, mis sisaldab tohutult informatsiooni. See on midagi palju enamat, kui lihtsalt üks liikuv lihast ja luust kogum. Inimese sees on palju rohkem ruumi, kui visuaalselt paistab. Tema rännakud sisemaailma võivad olla tohutult värvikad ja kaugeleulatuvad. See, missugust informatsiooni me enese sees kaasas kanname, mõjutab meie olekut ja homset.
Iseenda sisemuse avastamiseks on vaja aru saada, kust kulgeb piir iseenda ja ülejäänud maailma vahel. Tuleks avastada, et meil on keha ja meel ning et me oleme iseseisvalt eksisteeriv üksus. Seejärel tuleks mõnuga asuda iseennast uurima nagu uudishimulik laps.

Inimesed on kõik imelised ja head. Mõtisklus (susserdus)suhetest.

27/10/2013

Suhete teema on alati õhus- nii siis, kui ollakse kellegagi koos, kui ka siis kui parasjagu ei olda. Ja tundub justkui algaksid hädad just alles siis, kui see kauaoodatud suhe ükskord kätte jõuab.
Inimesed on kõik imelised ja head, aga elud mida nad elavad ei ole sageli nende imeliste inimeste väärilised.
Tavaliselt juhtub kummaline transformatsioon siis, kui inimene suhestub teise imelise inimesega. Siis muutub ta teistsuguseks ja varem või hiljem on erilisest inimesest järel vaid hirmunud ahervare. No ja et siis kõige sellega hakkama saada võetakse kasutusele erinevaid ellujäämisstrateegiaid. Tegelikult on need juba lapsepõlves omandatud ja nende kasutuselevõtt ja aktiveerumine toimub automaatselt. Mõned imelised inimesed on vait, mõned süüdistavad ja tänitavad, mõned põgenevad tööle või veinipudelisse.