Seksuaalkäitumisuuringud (McIntyre and colleagues, 2014) näitavad, et suurema seksuaalvajadusega inimesed võivad tõepoolest olla mitte nii truud, kuid seda vaid juhul, kui on vähenenud võime kontrollida oma tegevust ja käitumist. Teadlased on siinkohal uurinud eneskontrolli rolli seksuaalsuse võtmes.

Enesekontrolli all mõeldakse võimet reguleerida oma selliseid sisemisi impulsse, näiteks nagu igatsus ja ihad. Kui inimene ei suuda oma soove ja ihasid ohjeldada, siis läheb ta palju kergemini kaasa ahvatlustega ning käivitub ka lihtsamalt sektuaalne automaatkäitumine väljaspool oma paarisuhet.

Kas siis kontrollifriik on hea truu kaaslane?
Kahjuks siiski mitte.
Paradoksaalne on see, et ennast palju kontrollivad inimesed võivad väga lihtsalt ära väsida sellest keerukast ja energiamahukast tegevusest. Inimene, kes pidevalt kontrollib oma sõnu ja tegusid, oma kehakaalu ja välimust, lihtsalt väsib sellest ära ja tema kontrollisüsteem uinub…
Ei saa siis ka selle peale kindel olla- sest iial ju ei tea, millal ja millele see süsteem vastu peab.

Niisiis ei tähenda vaid kõrge libiido veel ebatruud kaaslast ja ei ole kontrollifriik truu. Pigem mängivad siin rolli teised isiksuseomadused ja sisemised protsessid.
Kokkuvõttes jõutakse ikka selleni, et põhiline põhjus petmiseks, on rahulolematus olemasoleva suhtega (Whishman, Gordon, and Chatev, 2007). 

No tore, et neid asju ikka teaduslikult uuritakse, sest meie teaduspõhises keskkonnas aitab see nii mõnegi inimese äkki õigemale rajale.  Samas on nende uurimuste tulemused justkui “siililegi selged”.

Nii et ära uuri kallima seksuaalsust või kontrollivõimet, vaid uuri oma osa teie suhtes ja seda, kas sina saad äkki ise midagi ära teha, et teie suhe parem oleks: et seal oleks rohkem avatust ja lähedust, sest enamik petjaid otsib just seda, mitte seksi.  

Viited
McIntyre, J. C., Barlow, F. K., and Hayward, L. E. (2015). Stronger sexual desires only predict bold romantic intentions and reported infidelity when self‐control is low. Australian Journal of Psychology, 67, 178-186.
Whisman, M. A., Gordon, K. C., and Chatav, Y. (2007). Predicting sexual infidelity in a population-based sample of married individuals. Journal of Family Psychology, 21, 320-324.

Nii tavaline on öelda:  "mul ei ole aega või ma ei jõua". See justkui oleks mingi universaalne vabandus. Jah, teinekord võibki nii olla, kuid kui palju on tegelikult tõtt selles kolmes sõnas: "mul pole aega"???
Kui sul poleks aega, siis sa ei eksisteerikski! Kui sa eksisteerid, siis sul on aeg ja sul tuleb teha valikuid, mida ja kuidas selle ajaga peale hakata. Kõik on valikute küsimus! Mida sina valid teha oma ajaga!? 
Mis on sulle tähtis?
Lihtne nipp, et seda uurida: proovi asendada "mul ei ole aega" selliste fraasidega nagu "see ei ole minu jaoks tähtis või ma ei soovi seda teha, ma ei taha seda teha" ja vaata kuidas su lause siis kõlab.
Näiteks, selle asemel, et öelda, mul ei ole aega arsti juurde minna proovi öelda: "tervis ei ole minu jaoks tähtis ja ma ei lähe arsti juurde". Selle asemel, et öelda, et mul ei ole aega oma lapsega mängida, ütle, et lapsega mängimine ei ole minu jaoks tähtis. Või siis, selle asemel, et öelda, et mul ei ole aega kokku saada oma eksiga, et arutada lastekasvatuse üle, ütle et ma ei soovi temaga kokkusaada, sest see on mulle ebamugav.
Nii saad aru, mis tegelikult sinuga ja sinu elus toimub.
Kui sa leiad, et lapsega mängimine ja tervis on sulle tähtsad ja sa ei saa neid lauseid omaks võtta, siis tõenäoliselt tuleb sul oma prioriteetide järjekord üle vaadata ja leida võimalused nende asjadega tegelmiseks. Kui sa lükkad ebameeldivaid asju edasi, öeldes, et sul ei ole aega, siis sa lihtsilt väldid probleeme. Probleemi vältimine aga ei likvideeri seda, vaid teeb asja hoopis hullemaks.
Selleks, et olla rahulik ja harmoonias, on hea ennast mõista ja mitte luisata iseendale ja teistele. Kui mõistad, siis saad juba midagi edasi ka ettevõtta. 
​Mõnusat ajarohket olemist!

Vihm sundis tuppa ja koristama. Võtsin ette sahtlid. Need, kuhu koguneb asju. Igal asjal on oma lugu. Muude asjade hulgas leidsin kotitäie fotosid.  Selliseid klõpsitud pilte, mis albumisse panemist polnud ära teeninud, aga kuna ilmutada tuli terve fotolint, siis olid need eksemplarid ilusti  kilekotis alles.

Aga just need pildid, kus naeratus pole perfektne ja juuksed sassis, on kuidagi eriti armsad.
Vaatasin neid pilte, kus mu lapsed olid väikesed, imestusega... Kui ilusad ja armsad lapsed! Kui kena kodu! Kui ilus emme! Kui nooruslikud vanavanemad! Kui palju armastust!
Vaatasin neid pilte  ja mõtlesin, et ohh, kui õnnelik ma ikka pidin siis olema. Aga, kas ma olin????

Inimene on justkui anum, mis sisaldab tohutult informatsiooni. See on midagi palju enamat, kui lihtsalt üks liikuv lihast ja luust kogum. Inimese sees on palju rohkem ruumi, kui visuaalselt paistab. Tema rännakud sisemaailma võivad olla tohutult värvikad ja kaugeleulatuvad. See, missugust informatsiooni me enese sees kaasas kanname, mõjutab meie olekut ja homset.
Iseenda sisemuse avastamiseks on vaja aru saada, kust kulgeb piir iseenda ja ülejäänud maailma vahel. Tuleks avastada, et meil on keha ja meel ning et me oleme iseseisvalt eksisteeriv üksus. Seejärel tuleks mõnuga asuda iseennast uurima nagu uudishimulik laps.